Nädal Euroopas 19.-25. juuli

28. juuli 2010

Esmaspäeval 19. juulil nõrgenes Ungari forint euro suhtes ja Budapesti aktsiaturg langes 3 protsendile pärast IMF-i poolt täiendavate kärpimiste nõudmist, et vähendada 3,8 protsendini ulatuvat eelarve defitsiiti. Valitsuse jaoks muutus laenamine senisest kallimaks. Reitinguagentuur Moody´s alandas Iirimaa riigi võlakirjad tasemele AA2, sest järgmised 3 kuni 5 aastat on majanduskasv tagasihoidlik. Eurostati raport kaubavedude kohta annab teada, et 23 protsenti sellest langeb Poola ning võrdselt 9 protsenti Tšehhi ja Slovakkia autofirmadele. Liikmesriikide ehitussektor aasta jooksul kasvas Suurbritannias 10 protsenti, Hollandis 5,7 ja Saksamaal 3,8 protsenti ning vähenes Rumeenias -20,2 protsenti, Hispaanias -18,9 ning Bulgaarias -16,6 protsenti. Baltikum: Eesti -6,6, Läti -1 ja Leedu -11,8 protsenti.

Teisipäeval kohtus Suurbritannia peaminister David Cameron Washingtonis USA presidendi Barack Obamaga. 3 tunni jooksul arutati Afganistani, Lähis-Ida, Mehhiko lahe naftalekke ja majanduse küsimusi. Soome president Tarja Halonen ja peaminister Mari Kiviniemi võõrustasid Naantalis Venemaa president Dmitri Medvedevit.

Kolmapäeval häiris Prantsusmaa lennujuhtide streik sise- ja rahvusvahelisi lende. Ollakse vastu 27 rahvusliku lennujuhtimise süsteemi koondamisele üheksaks keskuseks, mis vähendab töökohtade arvu.

Euroopa Komisjon teatas, et kahjumit tootvad söekaevandused tuleb sulgeda järgmise nelja aasta jooksul. Otsus puudutab Saksamaa Ruhri ja Rumeenia Jiu piirkonda ning Kirde-Hispaaniat. Üle poole EL-i elektrijaamade kivisöest on imporditud. Rumeenias kaevati perekonna palvel lahti kukutatud presidendi Nicolae Ceausescu haud, et võtta DNA proove. Juunis müüdi Suurbritannias elamispindu 15 % rohkem kui mullu.

Neljapäeval tegi Haagis asuv rahvusvaheline kohus otsuse, mille järgi Kosovo iseseisvumine ei rikkunud rahvusvahelist õigust. Geopoliitika seati kõrgemale serblaste ajaloolisest õigusest. Nicolas Sarkozy teatas Saint-Nazaire laevatehase töölistele esinedes, et nad saavad koos venelastega ehitada kaks Mistral klassi sõjalaeva. “Läbirääkimised veel käivad, aga otsus on kindel.”

Eurostat raport EU27 riigi kaubavahetuse kohta: I kvartalis oli väliskaubanduse puudujääk 34,8 miljardit € (50,6 miljardit 2009.) ja rohkem eksporditi USA-sse 14,1 (miljardit €), Šveitsi 4,4, Hong Kongi 4,1, Kanadasse 2,2 ja Indiasse 0,9. Defitsiidis oli kauplemine Hiina -30,9 (miljardit €), Venemaa -13,5 ja Jaapaniga -7. Suurbritannias toodeti juunis 28,6 protsenti rohkem autosid kui aasta varem. Rootsi Volvo müüs 24 protsenti rohkem veoautosid, 476 miljoni € väärtuses. Hispaania võttis vastu kolm Kuuba teisitimõtlejat.

Reedel said Euroopa pangad teada stressitesti tulemused (omakapitali vajadus tulevaste kriisidega toime tulemiseks). Eurostat avaldas raporti teises riigis töötamisega teenitud palkade kohta. 2009. saldo järgi maksid võõrtöölistele rohkem Itaalia 6,5 (miljardit €), Saksamaa 2,9, Hispaania 2,3, Prantsusmaa 2,0 ja Holland 0,5. Võõrsil töötamisest teenisid enim Rumeenia 2,8 (miljardit €), Poola 2,7, Portugal 1,7, Bulgaaria 0,68 ja Leedu 0,34.

Saksamaal tõusis majanduskindluse indeks 20 aasta kõrgeimale tasemele ja see näitab tugevat majandust keset majanduskriise põdevat Euroopat.

Laupäev. Saksamaa kuulsat Love Parade´i peeti Berliini asemel Düsseldorfi lähedal Duisburgis vanas raudteejaamas. Miljoni kohaletulnuga üritust jäi varjutama sissepääsueelses tunnelis puhkenud paanika ja 19 noore surnuks tallamine.

Pühapäeval lõppes Inglismaal nädalane Farnborough rahvusvaheline lennušõu, kus käis vähemalt 120 000 külastajat ja sõlmiti 47 miljardi dollari väärtuses lepinguid lennukitele (rekord oli 88,7 miljardit 2008. aastal). Möödus 10 aastat Pariisi Concorde lennuõnnetusest.
Hispaanlane Alberto Contador (pildil kollases) tuli kolmandat korda järjest 3600 kilomeetrise Tour de France võitjaks. Teine oli Andy Schleck Luksemburgist ja kolmas Denis Menchov Venemaalt.

Artikkel ilmus 28. juulil 2010 ajalehes Kesknädal
http://www.kesknadal.ee/est/g2/uudised?id=15053

Nädal Euroopas 12. kuni 18. juuli

21. juuli 2010

Esmaspäeval, 12. juulil, jõudsid koju maailmameistriks tulnud Hispaania jalgpallurid, kes käisid karikaga kuningas Juan Carlose ja peaminister Jose Luis Rodriguez Zapatero vastuvõtul (pildil) ning pidutsesid Madridi tänavatel koos 3 miljoni fänniga. Euroopa Komisjon kinnitas 100 miljoni € suuruse toetuse Estlink2 kaabli paigaldamiseks Soome ja Eesti vahele. Fingrid ja Elering tasuvad võrdselt ülejäänud osa 220 miljoni eurot.

Teisipäeval kinnitati EL-i rahandusministrite poolt Eesti üleminek eurole kursiga 15,6466. Eurostati teatel oli 2008. aastal EU27 riigi toodetud elektrist 10,3% taastuvatest allikatest. EL-i eesmärk on jõuda 20%-ni aastaks 2020. Prantsusmaa valitsus kiitis heaks ebapopulaarse pensionireformi (pensioniea tõstmine 62. eluaastani) ja parlament keelustas burka avaliku kandmise. Euroopa Komisjon tegi ettepaneku GMO taimede kasvatamise liikmesriikide otsustada andmiseks. 12 aastaga on EL-i loa saanud vaid 2 GMO põllukultuuri aga suur huvi on nende vastu Hispaanias ja Tšehhis.

Kolmapäeval tähistas Prantsusmaa Bastille vallutamise päeva (1789) ja paraadil marssinud endised kolooniad iseseisvumise 50. aastapäeva (pildil). Saksa ametnikud tegid läbiotsimise Šveitsi Crédit Suisse panga kontorites, et leida tõendeid kontode kasutamisest maksupettusteks. Eurostat avaldas tööstustoodangu näitajad. Mais olid aasta lõikes suurimad kasvud: Eesti 17,2%, Luksemburg 13,5%, Rootsi 13,4%, Läti 13,2% ja Saksamaa 13,1%, ainus langeja oli Kreeka -6,3%.

Eurostati juunikuu inflatsiooni aastases võrdluses hakkavad silma majanduskriisiga riigid: eurot kasutavatest Kreeka 5,2%, Belgia 2,7%, Luksemburg 2,3 ja keskmine 1,4%. Oma rahaga riikidest Ungari 5%, Rumeenia 4,3%, Eesti 3,4%, Suurbritannia 3,2% ja keskmine 1,9%.

Konkurentsivolinik Joaquín Almunia teatas Euroopa Komisjoni loast lennufirmade British Airways ja Hispaania Iberia ühendamiseks. Bulgaaria endist peaministrit Sergei Stanishevi süüdistatakse riigisaladusega paberite kaotamises.

Neljapäeval allkirjastas Slovakkia peaminister Iveta Radicova eurotsooni laenude tagatisfondi lepingu, millega Kreekale laenatakse 800 miljonit €. Ühisraha euro kasutamine nõuab Slovakkialt kokku 4,5 miljardi € väärtuses laenudele garantiide andmist (kogu EL tagatisfond 750 miljardit €). Inimesed on selle vastu, et peavad päästma endast rikkamat riiki. Kreeka alampalk on 863 €, aga Slovakkias 308 €. Itaalia paremtsentristlik Silvio Berlusconi valitsus võitis umbusaldushääletuse eelarve 25 miljardi € kärpimiseks.

Reedel sõlmis Saksamaa kantsler Angela Merkel Hiina visiidi käigus 2,7 miljardi euro suuruse kaubanduslepingu. Siemens valmistab koos hiinlastega gaasiturbiine, Daimler veoautosid. Euro kurss 1,30 dollari suhtes on kahe kuu kõrgeim tase ja Prantsusmaa peaminister Francois Fillon kiitis oma Jaapani visiidil ühisraha: „Kreeka kriis ei ole ühisraha kriis, vaid riigivõla probleem, mille me lahendame.” Reisifirma Goldtrail krahh Suurbritannias rikkus 50 000 inimese puhkuseplaanid, koju pääsemist ootab 16 000 reisijat. ÜRO kohtus Madridis.

Laupäev. Suurbritannia võib kultuuriminister Jeffrey Hunti intervjuu sõnutsi vähendada televisiooni loamaksu, mis on osa avaliku sektori kärbetest. Praegu tuleb maksta teleri litsentsi eest 172 €, Soomes 231,05 €. Eesti digitaalne televisioon võimaldaks seda maksu kehtestada ka meil.

Pühapäeval tuli teade, et Ungari ei ole püsinud nõutud kärpekavades ja EL ning IMF on katkestanud ligipääsu 2008. aastal lubatud 25,1 miljardi $ laenupaketile. EL-i majandusvolinik Olli Rehni sõnul majandus küll kasvab, kuid riigi kulusid on vaja veel kärpida. EL-i välisminister Catherine Ashtoni Gaza visiit. EL soovib Iisraeli kehtestatud blokaadi lõpetamist. Istanbulis ületas Bosporuse väina Aasiast Euroopasse 800 ujujat.

Artikkel ilmus 21. juulil 2010 ajalehes Kesknädal:
http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=15038

Nädal Euroopas 5.-11. juuli

14. juuli 2010

Esmaspäeval kohtusid Soomes kuuepäevast visiiti lõpetav Jaapani printsess Takamado ja president Tarja Halonen. Suurbritannia liberaalide juht Nick Clegg tutvustas uut valimisreformi, mis muudab mandaadi saamise viisi ja vähendab parlamendi suurust 50 võrra ehk siis 600ni. Rootsi uuringu järgi on hea sissetulekuga perede laste õpiedukus koolis 20 aasta jooksul rohkem tõusnud kui vaeste perede lastel.

Teisipäeval pidas kuninganna Elisabeth II kõne ÜRO-s. Suurbritannia alustas sõdurite väljatoomist Afganistani Sangini provintsist, kus on saadud kolmandik brittide kaotustest (kokku 313 sõdurit). Rootsi feministid põletasid raha, et protestida naiste ja meeste ebavõrdse palga vastu. Eurostati teatel andsid liikmesriigid 2008. a kodakondsuse 696 tuhandele inimesele, üle poole neist Prantsusmaal, Suurbritannias ja Saksamaal. Teisest raportis loeme, et 2009. aastal kahanes reisijate vedu raudteel 27 liikmesriigis 2%, Eestis seejuures 7,4 %, Lätis 19,5 % ja Leedus 14,1 %. Ainsana kasvas see Taanis ja Belgias.

Kolmapäeval karmistas Euroopa Parlament pankurite lisatasude reegleid. Saksamaa valitsus otsustas kärpida 80 miljardit eurot kulusid järgmise nelja aastaga (Eesti 2010. eelarve 5,7 miljardit €). Euroopa Liidu energiavolinik Günter Oettinger kutsus üles süvamere nafta puurimise moratooriumile. Soome Stora Enso tegi otsuse sulgeda kaks ajalehepaberi tootmise masinat ja koondada 175 töötajat. Rootsi tööminister Sven Otto Littorin astus ootamatult tagasi ja seda seostatakse nelja aasta eest prostituudile maksmisega (keelustatud 1999). Poola loovutas Saksamaale arvatava Mossadi agendi. Prantsusmaal uuritakse president Nicolas Sarkozy kampaania rahastamist L’Oreali pärija Liliane Bettencour´i poolt.

Neljapäeval andis Euroopa Parlament heakskiidu SWIFT2 lepingule liikmesriikide pangaülekannete info jagamiseks USA-ga. Võeti vastu resolutsioon kobarpommide keelustamiseks, mille vastu on olnud Soome, Eesti, Kreeka, Poola, Rumeenia ja Slovakkia. Kreekased korraldasid kuuenda streigi parlamendi otsuse vastu, millega kärbitakse pensione ja tõstetakse pensioniiga. Vaid 35% küsitletuist peab kärpeid vajalikeks, kuigi ebaausateks. „See on kohutav. Oleme maksnud makse ja nüüd ei saa midagi,” ütles meeleavaldaja Vasa Spolou. Šveitsis lõppes edukalt päikesepaneele kasutava elektrilennuki ööpäev kestnud katselend.

Reedel sai Slovakkia esimese naispeaministri – Iveta Radicova. Belgia kuningas palus prantsuskeelsel sotsialistil Elio Di Rupoal moodustada valitsus. Tony Blair külastas Kosovot ja kohtus Pristinas oma üheksa nimekaimuga. Itaalia ajalehed ei ilmunud protestiks Silvio Berlusconi kava vastu piirata helisalvestiste avaldamise õigust.

Laupäeval oli Barcelonas 1,1 miljoni osavõtjaga meeleavaldus Kataloonia autonoomia kaitseks. Hispaania 47 miljonist elanikust on 7 miljonit katalaanid (suurim riigita rahvas Euroopas). Suurbritannias lõppes terve nädala kestnud inimjaht, kui kolme inimese mõrvas kahtlustatav Raoul Moat sooritas politsei piiramisrõngas enesetapu.

Pühapäeval möödus Srebrenica metsikustest 15 aastat, kui Bosnia serblased vallutasid ÜRO turvaalaks kuulutatud linna ja tapsid tuhandeid moslemeid. Euroopas on kuumalaine ja tavapärasest rohkem inimesi on surnud Suurbritannias, Saksamaal, Šveitsis ja Poolas. Saksamaal evakueeriti kuumuse pärast kolme rongi reisijad, sest vagunites tõusis temperatuur üle 50 kraadi. Hispaania tuli jalgpalli maailmameistriks.

Artikkel ilmus 14. juuli 2010 ajalehes Kesknädal
http://www.kesknadal.ee/est/g2/uudised?id=15016

Nädal Euroopas 28. juuni kuni 4. juuli

7. juuli 2010

Esmaspäeval, 28. juunil avaldas Eurostat aruande liikmesriikide maksudest ja selgus, et kõige madalamad kapitali maksud olid Eestis 10,6 % ja Leedus 12,4 %, kui keskmine on 26,1 % ja kõrgeimad Prantsusmaal 38,8 %, Taanis 43,1 % ja Suurbritannias 45,9 %.

Teisipäeval streikisid Hispaania ametiühingud valitsuse kärpekavade vastu, mis ähvardavad riiki Kreeka sarnase kriisiga. Kreekas oli samal päeval 5. üldstreik alates veebruaris ilmsiks tulnud võlakriisist ja inimest avaldasid meelt kärpekavade ja radikaalse pensionireformi (pensioniea tõstmise) vastu.

Kolmapäeval käis Eestis visiidil Soome uus peaminister Mari Kiviniemi, kes jätkab Keskpartei uue juhina Matti Vanhaneni tööd. Prantsusmaa rahandusminister Francois Baroin teatas plaanist kärpida varasema 100 miljardi euro järel veel 10 miljardit eurot läbi maksusoodustuste vähendamise või tühistamise. Eesmärk on valitsuse kulusid vähendada 10 protsenti. Portugali peaminister Jose Socrates peatas Portugali Telekomi vähemusosaluse müügi, sest peab seda riigile strateegiliseks (Eesti Telekom müüdi eelmisel aastal).

Neljapäevast on Euroopa Liidu eesistuja Hispaania asemel Belgia, kus on ametis Yves Leterme vahevalitsus. Prioriteetidena nähakse rahanduse reguleerimist ja majanduslikku koostööd. Soome Eduskunta kiitis heaks kahe uue tuumareaktori ehitamise valitsusse kuuluvate Kokoomuse ja Keskusta häältega, hoolimata valitsusse kuuluvate roheliste vastuhäältest. Samuti tõusis Soomes käibemaks 1 protsendi võrra ning on nüüd 23 %, kuid toiduainete käibemaks tõusis 12 % pealt 13-le ning sama määr kehtib toitlustuskohtades. Rootsi keskpank tõstis kahe aasta järel intressi 0,5 protsendini, aga alandas 2011-2012 majanduskasvu prognoosi, sest teiste riikide kärped mõjutavad eksportivaid tööstusi.

Reedel avaldas Eurostat maikuu tööpuuduse näitajad 27 liikmesriigis. Suurimad on need Lätis 20 %, Hispaanias 19,9 % ja Eestis 19 % ning väikseimad Austrias 4 % ja Hollandis 4,3 %. Kokku on ilma tööta 23,1 miljonit inimest ja Euroopa Liidu keskmine oli 9,6 %.

Laupäeval peetud 15. naisekandmise MM võistlustel Soomes Sonkajärvel said Eesti esindajad Alar Voogle ja Kristi Viltrop hõbemedali. Esikoht on Eestisse tulnud 11 korda.

Pühapäeval, 4. juulil toimus Poolas presidendivalimiste teine voor. Võitis Euroopa-meelne Bronislaw Komorowski. Suurbritannia mõned ministeeriumid peavad oma eelarveid vähendama maikuus kokku lepitud 25 protsendi asemel lausa 40 protsenti, mis tekitab meelepaha. Terve nädala kestnud üleujutused on Rumeenias põhjustanud 25 inimese surma. Kuumalaine on tabanud suuremat osa Euroopast.

Artikkel ilmus 7. juulil 2010 ajalehes Kesknädal
http://www.kesknadal.ee/est/g2/uudised?id=14963

Euroopa Liidu nõudel on Leedu sõltuv Venemaa energiast

1. jaanuar 2010

31. detsembril 2009 sulges Leedu oma Ignalina tuumajaama, sest nii oli sätestatud Euroopa Liiduga liitumisel. Selleks eraldati ka 820 miljonit € kuid mitte uut lahendust riigi energiaga varustamiseks. Nii tekkiski olukord, kus 20 aastat pärast Nõukogude Liidust eraldumist on Leedu jälle 80 % elektrienergia ulatuses sõltuv Venemaalt saadavast. See tähendab ka niigi majanduskriisis olevas riigis ka täiendavad elektri hinna tõusu.

BBC mainib oma uudises ka ära, et kuigi tuumajaam ehitati 26 aastat tagasi, siis tema töötajate arvamuse järgi oleks ilma mingi ohuta võinud veel töötada 10 kuni 15 aastat. Ma ei tea taolist tüüpi jaamade kavandatud kasulikku tööaega aga ilmselgelt kahjustas Euroopa bürokraatide hirm Tšernobõli tüüpi reaktori tõttu nende võimet kainelt mõelda. Nimelt toimus Tšernobõli plahvatus mitte tehnoloogia vea tõttu vaid inimliku rumaluse tõttu kui 2. bloki ülem hakkas tegema plaani väliseid eksperimente või simulatsioone reaktoriga ja selle tulemusel väljus reaktsioon kontrolli alt ning järgnes plahvatus. Seega oli õnnetuse põhjustaja inimlik faktor ja mitte konkreetne reaktori tüüp ega ka tuumaenergia laiemalt.

Kui tuua võrdlus Eesti olukorraga, siis meie põlevkivi kasutavad soojusenergiat kasutavad elektrijaamad on ümbritsevale keskkonnale märksa ohtlikumad. Kaevandamisel ja põletamisel jääb üle meeletult suuri koguseid aherainet ja isegi nende 80 m kõrgustesse pikkadeks mägedeks kuhjamisega ei leevenda me laiemat looduse kahjustumist. Võtame kasvõi tuha, mis lendab kuni St. Peterburini välja. Seevastu tuumajaama kasutatud kütus on märksa vähem märgatavate mõjudega ümbritsevale kui kümnete kilomeetrite ulatuses maastiku kaevandamist või selle jääkidest uute mägede kokku kuhjamine. Rääkimata silmaga nähtavast suitsust ja sellega meile kõigile hingamiseks vajaliku õhu reostamisest.

Toomas Savi tegevuse kohta 0 vihjet

23. aprill 2009

Eestis ei leidunud kedagi, kes oleks teadnud viis aastat tagasi Euroopa Parlamenti läinud Toomas Savi vahepealse tegevuse kohta ükskõik mida ja järelikult pole ka põhjust auhinnaks olnud Piraatide raamatut välja loosida. Siim Kallasel oli tuliselt õigus kui ta võrdles oma erakonna kaaslast kaduma läinud piraadiga.

Läheneb Toomas Savi tegevusest teatamise tähtaeg

21. aprill 2009

Vaid 1 päev on veel aega saata 5 aastat Euroopa Parlamendis töötanud ja kõrget palka saanud ning hüvesid nautinud Toomas Savi tegevuste kohta.

Kui 22. aprilli õhtuks ei ole laekunud isegi ühte ainsat arvamust reformierakonna liikme Toomas Savi tegevuse kohta, siis tuleb kurvastusega järeldada, et Eestis pole kedagi, kes teaks midagi tema viimase viisaastaku tegevusest.

Info tuleks saata siis aadressile: kadunud ät eurosaadik punkt ee hiljemalt 22. aprillil 2009. Auhinnaks on välja pandud mahukas Joh E Lewis´e raamat “Piraadid” kirjastuselt Pegasus (2008).

21. aprilli keskpäeva seisuga on laekunud 0 teadet.

Toomas Savi kohta info saatmise konkurss

16. aprill 2009

Parima info saatjale auhinnaks Jon E. Lewise raamat „Piraadid“ kirjastuselt Pegasus (2008. a).

Auhinna raamat "Piraadid" ja Toomas Savi 2004. valimisreklaam. Foto Virgo Kruve

Auhinna raamat "Piraadid" ja Toomas Savi 2004. valimisreklaam. Foto Virgo Kruve

Ajalehes Postimees tuuakse välja, et seni 5 aastat Euroopa Parlamendis kõrgepalgalisel tööl viibinud Reformierakonna esindaja Toomas Savi enam tagasi ei kandideeri. Ilmselgelt polnud ta temale seatud ootuste kõrgusel.
Käes on kokkuvõtete tegemise aeg ja ootame infot tema tegevuse kohta. Muidu tuleb tõdeda, et tema lähetamine Euroopasse oli nagu Siim Kallase nali 7. juuni valimiste kampaaniaks: „Oli kaks venda. Üks hakkas mereröövliks ja teine hakkas Europarlamendi saadikuks. Kummastki ei ole pärast seda enam midagi kuulda olnud.“ (Lehel http://ep2009.reform.ee/reklaamid esimene raadioklipp)

Ilmselt pidas Reformierakonna asutajaliige silmas oma erakonnakaaslast Toomas Savi, kes valiti Europarlamenti 2004. a. juunis ja kellest pole pärast seda midagi kuulda olnud. Kas Kallast võib samastada mereröövliga, jäägu igaühe enda otsustada.

MTÜ Eurosaadik jagab muret Brüsseli ja Strasbourg’i koridoridesse kaduvate Eesti saadikute pärast ja ootab infot nende vahepealse tegevuse kohta aadressil: kadunud ät eurosaadik.ee. Kõige ammendavama info saatjale Toomas Savi 5-aastase tegevuse kohta paneme auhinnaks välja mereröövlite-teemalise raamatu. Tähtaeg: 22. aprill. Info avalikustame www.eurosaadik.ee lehel.

Piraat Fancis Drake sai oma riigi huvides eduka röövimise eest rüütliks 4. aprillil 1581. Toomas Savi sai Riigivapi II klassi teenetemärgi juba enne Brüsselisse suundumist 03.02.2003 president Rüütli käest. Foto Virgo Kruve

Piraat Fancis Drake sai oma riigi huvides eduka röövimise eest rüütliks 4. aprillil 1581. Toomas Savi sai Riigivapi II klassi teenetemärgi juba enne Brüsselisse suundumist 03.02.2003 president Rüütli käest. Foto Virgo Kruve

Kallas otsib taga kadunud erakonnakaaslast Savi

15. aprill 2009

Reformierakond on oma valimisvankri ette rakendanud Euroopa Komisjoni aseesimehe Siim Kallase. Ilmselt on kohalikud juhtpoliitikud ennast riigi majanduskriisi viimisega kahjustanud ja esinäona kutsutigi appi kunagine käilakuju.

Reformi-kampaanialehel on kaks raadioreklaami. Ühes küsib Urve Tiidus: „Kas on üldse oluline, kes esindab Eestit Europarlamendis?“ Vastuse lõpus toob Kallas näite ameerika naljast: „Oli kaks venda. Üks hakkas mereröövliks ja teine hakkas Europarlamendi saadikuks. Kummastki ei ole ole pärast seda enam midagi kuulda olnud.“

Ilmselt pidas Reformierakonna asutajaliige silmas oma erakonnakaaslast Toomas Savi, kes valiti Europarlamenti 2004. a. juunis ja kellest pole pärast seda midagi kuulda olnud. Kas Kallast võib samastada mereröövliga, jäägu igaühe enda otsustada.

MTÜ Eurosaadik jagab muret Brüsseli ja Strasbourg’i koridoridesse kaduvate Eesti saadikute pärast ja ootab infot nende vahepealse tegevuse kohta aadressil: kadunud ät eurosaadik.ee. Kõige ammendavama info saatjale Toomas Savi 5-aastase tegevuse kohta paneme auhinnaks välja mereröövlite-teemalise raamatu. Tähtaeg: 22. aprill. Info avalikustame www.eurosaadik.ee lehel.

VIRGO KRUVE

MTÜ Eurosaadik juhatuse liige

Siim Kallase reklaam http://ep2009.reform.ee/reklaamid (nr 1)